Tänasest Postimehest leiab Tepsli asutaja arvamusartikli kohaliku energiamajanduse teemadel, mille siin ka täispikkuses välja toome:
Kohalik energiamajandus on käinud seni juhuslikku rada
(Postimees 21.05.2021)
* Kliimapoliitika sunnib omavalitsusi tõsisemalt tegelema energiamajandusega
* Omavalitsused on seni jooksnud hädavajadustes kaasa riiklike energiameetmetega
* Lihtsa varahalduse korrastamisega saavutab märkimisväärse energiasäästu
* Omavalitsuses tuleb palgata energiaspetsialist, sellest on saanud aja nõue
Hiljuti valminud kohalike omavalitsuste energiauuring toob välja probleeme nii energiavaldkonna juhtimises, planeerimises kui ka andmehalduses. Süsteemitult ja muuseas kohalikul tasandil energiapööret läbi ei vii, kirjutab energiatõhususe asjatundja Siim Meeliste:
Euroopa Liidu eelarves ja Eestis kasutusele võetavates struktuurivahendites on seninägematult palju raha roheleppe täitmiseks. See on ka loomulik, et taastuvenergia ja energiasäästu eesmärkide täitmiseks tuleb appi võtta proportsionaalselt rohkem ressursse. 2018. aasta lõpul otsustasid ELi riigid tõsta kliimaeesmärkide olulisust ka kohalike omavalitsuste tasandil.
Värskelt valminud Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Tepsli ja Balti Uuringute Instituudi uuring hindas kohalike omavalitsuste tegevust energia- ja kliimapoliitika suunal. Enamasti käib kohaliku energiamajanduse korraldamine vanal rajal vanaviisi – üksikute energiaprojektidena ja hädavajaduste lahendamisena. Riik kuulutab välja meetme, taotletakse, hangitakse, ja objekt saab korda.
Kahtlemata on sellisel moel aastate jooksul lagunemisest päästetud ja korda tehtud kümneid ja kümneid hooneid. Energiasäästu on seejuures saavutatud seal, kus hooneid köeti tavaliselt üle ja ventilatsioonisüsteemid kulutasid kohutavalt palju elektrit. Loomuliku ventilatsiooniga hoonetes jäi energiasääst tagasihoidlikuks. Rekonstrueeritud hoonetes pakub leevendust ka väga soodne päikeseelektri tootmine kohapeal.
Omavalitsuste ebaselge roll
Eriline murekoht on olnud omavalitsustele ühinemisjärgne pärandvara: vanad kogukonna- ja teised, tihti kummalise saatusega ja jätkuvalt munitsipaalomandis hoitud hooned, mis ei vasta enam tänapäevastele tingimustele ning mida on püüdmatult kallis rekonstrueerida, kuid mida poliitilise kodurahu huvides müüa ei saa (ühinemisleping!).
Sobivate meetmete puudumisel on mindud ka euroraha taotlema «uute tehnoloogiate piloteerimiseks», mis omakorda võib lõppeda küll väga eriliste, aga kulukate energialahendustega. Kohalikud poliitikud ja ametnikkond tunnistavad, et ühelt poolt on jäänud ebaselgeks kohalike omavalitsuste roll järjest mitmetahulisema energiapoliitika elluviimisel ning teiselt poolt möönavad nad, et saaksid palju vajalikku kohe üsna kerge vaevaga ära teha. Kohalikud võimud ei saa toimuvast hästi aru ja kardavad, et aeg (ja raha) läheb eest ära. Rohepöördest, seda ka energeetika võtmes, räägitakse kogu aeg ja igal pool – see kergitab ootust ja jätab mulje, et teoksil on palju. Paraku veel mitte.
Kohalik energiamajandus on just selline, kus vajalik, kasulik ja meeldiv mahub ühte ja samasse tegevusse. Kui sihikindlalt tähtsustada keskkonnahoidu ja kliimapoliitikat, siis just energiamajanduse tegevused viivad vajaliku ja kasuliku tulemuseni.
Mis sunnib kohalikku omavalitsust energiamajandusega tegelema? Juhtida saab protsesse, mille kohta on olemas andmed ja mille kulgu osatakse hinnata. Kui uurida energiatarbimist omavalitsuste lõikes ja haldusüksustena, siis pärast 2017. aasta haldusreformi on enamik valdadest nii suured, et vallas paiknev suurema energiatarbega tööstus lööb suurusjärguga üldpildi sassi − n-ö peidab teiste haldusterritooriumil toimuvate energiakasutuste tähenduse ja sisu. Energiatarbimise esirinda kuuluvad need omavalitsused, kuhu on end sisse seadnud näiteks graanulitehas, rääkimata suurenergeetikast Narva-Jõesuus ja Kundas.Tänane andmestik ei võimalda omavalitsuse haldusalal energiamajanduses toimuvaid põhjus-tagajärg-seoseid luua ega analüüsida. Elektri ja soojusenergia arveid maksavad hallatavate hoonete eest raamatupidajad ning vaid nemad teavad täpselt, mida ja kui palju energiaturul ostetakse.
Segadus andmete ja haldusega
Omavalitsusi saab iseloomustada vaid selle järgi, milliseid energiavaldkonna otsuseid on nad munitsipaalvarade ja -teenustega teinud. Uuringus analüüsiti üldiselt kõiki Eesti omavalitsusi, kuid detailselt süüviti kolmeteistkümnesse. See valim peegeldas Tartu näitel olukorda suurimates, Viljandi näitel keskmistes ja Muhu näitel väiksemates omavalitsustes. Omavalitsuste ühinemiste järel kestab varade inventuuri järellainetus ikka veel. Erinevad süsteemid liideti aastatel 2017–2018 kokku ja anti uute inimeste juhtida. Ühinenud omavalitsuste varahaldus on jäänud üsna kirjuks, seda ei saa taandada ühe või teise piirkonnahaldusspetsialisti isiklikule teadmisele. Kui munitsipaalvara halduseks, sealhulgas energiajuhtimiseks vajaliku detailsusega informatsiooni ei ole ajalooliselt 30 aastaga tekkinud, seda ei ole sihipäraselt ja süsteemselt arhiveeritud, siis pole ka loota, et olukord hakkab iseeneslikult paranema.
Toon mõned tüüpilisemad, aga ka värvikamad näited. Kümmekond aastat tagasi paigaldatud ventilatsiooni kohta puuduvad joonised. Seal, kus peaks ventilatsioon olema, mis kuuldavasti ei tööta, seda tegelikult polegi. Olematust projektdokumentatsioonist tingitud teadmatust lahendavad avariiolukorras direktoritest, töömeestest ja kõigeteadjatest koosnevad n-ö tarkadekogud, ajades keldrites ja pööningutel torude ja tehnosüsteemide jälgi. Kraanivee ja sooja vee leke selgub siis, kui mitu kuud laagerdunud surveprobleemidele või jahedatele radiaatoritele lõpuks reageeritakse. Probleem oli juba üle-eelmisele töömehele teada, aga jäi millegipärast korda tegemata.
Või näiteks moodsa tehnika puhul, ventilatsioonimasina kell on üks tund vale (suveaeg), kontroller on valesti programmeeritud ja masin annab häiret. Seetõttu ventilatsioon seisab ja see selgub alles siis, kui keegi juhuslikult peale satub.
Nii nagu igaühe kodus on ripakil majapidamise tagajärjed suure tõenäosusega samad − kulud on suuremad, kui need olla võiks, probleemide kerkimisel on vastutus jagatud − keegi ei vastuta − ning õhk püsib rahulolematusest paks. Positiivse eeskujuna väärib esile tõstmist Viljandi linna haldusamet, kes on suutnud ühena vähestest analüüsitud omavalitsustest aasta-aastalt kinnisvaraga seotud energiakulu vähendada. Enamikul omavalitsustest energiakulu kasvab, iseküsimus, kas kontrollitult või kontrollimatult.
Energiakasutusega tegelemine ja linna-valla varadest pildi ette saamine on praeguseks kriitiline n-ö hügieeniküsimus, kas arvepidamine ja haldus on puhas või lohakas ja must. Appi saab võtta digilahendusi, mis ühendavad loomulikes tööprotsessides seadmete juhtimise ja raamatupidamise ning aitavad kiirelt korraldada ja reageerida. Mida varem sihipäraselt tegutsema hakata, seda kiiremini saab omavalitsus majapidamise korda.
Süsteem tahab mehitamist
Eksperdi hinnangute ja omavalitsuste kulude analüüsi alusel võib väita, et Võru, Maardu ja Jõhvi tüüpi omavalitsuste iga-aastased energiakulud on sedavõrd suured, et palgates energiamajandusega tegelema spetsialisti, tasub see aastaga ära ja toob vähemalt samas rahalises mahus energiasäästu. Linna-valla energiamajandust tuleb korrastada põhitööna, mitte näiteks ehitusasjade kõrvalt. Paraku enamasti tehakse omavalitsustes energiaprojekte olemasoleva personali baasil ja osalt ka õhinapõhiselt, projekt-projektilt, lisatöö ja -tasudega.
Võimaluste ja soovide vastuolu leevendamiseks on riik sel kevadel ulatanud abikäe, toetades omavalitsustes kliima- ja energiakavade koostamist. Toetusprogramm osutus oodatult populaarseks, taotlejaid sai kaks korda rohkem vahendeid. Paberil kavast on aga vähe kasu, kui energiavaldkonda ei mehitata ega arendata – sarnaselt omavalitsuse hariduskorralduse, sotsiaalhoolekande ja planeerimisega.
Uuring kinnitas, et energiamajandusega sihipärasel tegelemisel jäävad omavalitsusel kulutamata eurod, mida on ju võimalik kulutada mujal. Kindlasti leiab mitmeid seni teadmata või teadvustamata võimalusi, et avalikku vara kasutada heaperemehelikult. Kindlasti saab renoveerimistega parandada ruumides sisekliimat. Olulist kokkuhoidu ja uut tänavamiljööd pakub uue põlvkonna tänavavalgustus.
Korras kodulinn ja koduvald on eeskujuks kohalikule rahvale ning tekitab parimas sportlikus mõttes soovi naabrist veelgi parem olla. Kodused asjad tuleb energiamajanduses lihtsalt korda teha.
