BREEAM Baltikumis 2026: turu kasv 78,6%
BREEAM ei ole Baltikumis enam üksikute lipulaev-projektide teema. Turul on võib märgata üsna selget muutust: sertifitseerimine on muutumas kinnisvara kvaliteedi, konkurentsivõime ja portfellijuhtimise tavapäraseks osaks. Võtsime ette käesoleva hetke BREEAM sertifitseerimise statistika ning siin on Tepsli tiimi neli kõige olulisemat järeldust.
1. Baltikumis on BREEAMil arvestatav turg, mis kasvab kiirelt
Baltikumi peale kokku on praegu 402 BREEAM hinnangut (sh vahepealsed staadiumid). Suurim maht on Leedus 210, järgneb Läti 127 ja Eesti 65. Aastate lõikes on hinnanguline sertifitseerimisaktiivsus liikunud väga kiiresti ülespoole: 2023. aastal 48, 2024. aastal 84 ja 2025. aastal 150. See tähendab 75,0% kasvu 2024. aastal ja veel 78,6% kasvu 2025. aastal. Selline tõus ei viita juhuslikule lainele, vaid turule, mis liigub uude küpsusastmesse.
2. Peamine kasv tuleb olemasolevatest hoonetest, mitte ainult uutest arendustest.
Kõigist sertifitseeritud varadest 222 hoonet ehk 72,2% In-Use, 80 New Construction ja 3 Refurbishment/Fit-out. Veel kõnekam on 2025. aasta pilt: siis moodustas In-Use 110 kirjet 127-st ehk 86,6% kogu aasta aktiivsusest. See on väga oluline signaal kinnisvaraomanikele: BREEAM ei ole ainult arendusfaasi otsus, vaid üha rohkem olemasoleva vara loomulik osa.
3. Turul ei piirduta “miinimumtasemega” – peamine tase on Very Good.
Kõige levinum sertifitseerimistase Baltikumis on Very Good: 181 hinnangut ehk 45,0% kogu turust. Sellele lisandub 140 Excellent ja 26 Outstanding kirjet. Kokku tähendab see, et 86,3% kõigist kirjetest on tasemel Very Good või parem. On näha, et turg ei tee BREEAMit lihtsalt märgise pärast; seda kasutatakse vara kvaliteedi tõstmiseks ja konkurentsipositsiooni tugevdamiseks.
Kui rääkida Tepsli hinnangutest, siis Eestis moodustavad Tepsli antud sertifikaadid 77% kogu sertifikaatidest. Seejuures on 82% Tepsli hinnatud varadest tasemel Very Good või parem.
4. Eesti BREEAM turg on selgelt ärikinnisvaraobjektide nägu
Eestis hinnatakse BREEAMiga peamiselt juba kasutuses olevat ärikinnisvara, mitte niivõrd elukondlikke või üksikuid eriprojekte. Suurim varatüüp on kontorid (20), sellele järgnevad kaubandus (12) ja tööstus (9). Sertifitseeritud korterelamuid on 7.
Mida see kõik võib kinnisvaraomaniku jaoks tähendada?
BREEAM on järjest vähem “nice-to-have” teema. Kui Baltikumi turg kasvab, sertifikaatide andmine koondub järjest enam olemasolevatesse hoonetesse ja valdav enamus turust sihib vähemalt taset Very Good, siis muutub sertifitseerimise küsimus ühe pakilisemaks. Kas omanike varad liiguvad turu ootustega samas tempos või peab mõne aasta pärast hakkama konkurentidele järele jooksma?
